Eestis on peamiselt levinud kaht tüüpi päikesepaneelid: tasapinnalised ehk lamekollektorid ning vaakumtorudega päikesekollektorid. Vaakumtorudega päikesekollektorite eeliseks on, et need suudavad päikesekiirgust paremini kätte saada- suudab toota energiat ka hajuspilvede ja/või kuni 30 miinuskraadi korral- lisaks on umbes 25% võimsamad kui tasapinnalised kollektorid. Puuduseks aga on hind, vaakumtorudega kollektor on umbes 25% kallim kui tasapinnaline.

Isegi talvel, suurte miinuskraadidega, suudavad vaakumtorudega päikesekollektorid vett soojendada kuni 50 plusskraadini.

Vee soojendamine päikesekollektorite abil leiab Eestis üha suuremat kasutust. Vaakumkollektori plussiks on, et torude ümar pind püüab päikest efektiivselt kogu aja, mil päike paistab, kuna päikese poole on alati vähemalt pool kollektoritorude pinnast, millele lisandub toru ümber olev hajus valgus. Kui tegemist ei ole lõunapoolse katusega, tuleb arvestada 15% suurema pinnaga. Kombineeritud küttelahendus ei ole sobiv lahendus vaid suveks, seda saab kasutada igal aastaajal. Mõistlik oleks omavahel siduda päikeseenergial toimiv sooja vee süsteem ja küttesüsteem, mis täidaks lisakütte rolli. Eesti tingimustes ongi päikesekollektor tugikütteseade, mis tähendab, et kui päikeseenergiat ammutatakse, siis kasutab kütteautomaatika just seda maja soojakssaamisel ja kraanivee soojendamiseks; kui päikest pole või on seda liiga vähe, lülitub soojatootmisesse ka katel, soojuspump või kaugküte, mis parasjagu on maja peamine kütteallikas. Eesti tingimustes päikesekollektori tootlikkust arvutades peaks päikesepaneelide pinna korrutama 1.38-ga. Selline suhtarv kompenseerib päikseta ilma. Sellest tulenevalt peaks süsteemis olema salvestuspaak, mis akumuleeriks soojust pilvusteks päevadeks. Eestis saab päikeseenergiat sooja tarbevee saamiseks ja salvestamiseks kasutada märtsist oktoobrini.


Päikesekollektori tööpõhimõte

Otsene päikesekiirgus läbib kollektori spetsiaalkatte ja langeb tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ja muundub vajaminevaks soojusenergiaks. Süsteem koosneb päikesekollektorist, veeboilerist, pumbast, akumulatsioonipaagist, kontrolleritest ning juhtimisautomaatikast. Vaakumkollektorite ühendamine on lihtne. Neid võib järjestikku ühendada kuni kolm tükki, kui on kolmest enam paneele, tuleb ühendused teha rööbiti ning korjata kogumistorusse. Kollektori kasutegur sõltub mitmest asjaolust, milleks oleks hoone soojustuse tase, kollektori pinna suurus, kollektori suund ilmakaarte suhtes. Näiteks Eestis peetakse sobivaimaks kaldenurgaks 45-60°. Üldiselt ei vaja päikesekollektor hooldust, kuid kontrollima peaks süsteemi teisi komponente, näiteks pumpa, akumulatsioonipaaki ja kontrollerit. Päikesekollektori hoiab puhtana vihm. Solaarküttesüsteeme on kahte liiki: need, mida saab kasutada vaid tarbevee soojendamiseks ning need, mis kütavad maja. Mõlemat funktsiooni täitvad süsteemid võimaldavad Eestis aastasest soojusenergia tarbest katta 20%-60%. Päikeseenergia kasutamise kohta pole maailmas küll veel väga palju uuringuid tehtud. Võib arvata, et päikeseenergial toimivad küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja sooja vee vajadusest, hoides kokku kuludelt, mis tekivad peamistelt kütteallikatelt. Lisaks eeltoodule hoiavad taolised küttesüsteemid elukeskkonda puhtamana ning tagavad selle jätkusuutliku funktsioneerimise.

Meie poolt pakutavad vaakumkollektorid on toodetud Hiinas ning omavad CE- sertifikaati. Vaakumkollektorid on kerged ja sobivad hästi katustele. Neil on väiksem purjepind, mis on oluline lamekatustele paigaldamisel. Viilkatustele paigaldamisel ei oma purjepind erilist tähtsust.

Uudiste arhiiv

Soletek OÜ

KMKR: EE101418960
Reg. nr.: 11786239
Swedbank EE702200221049381297

Kontaktid

Telefon: +372 508 4940
Koduleht: www.soletek.eu

© Soletek 2015